Mis on gaasidetektori alumine plahvatuspiir?
Põlevgaasi testri jaoks ei ole ohtu, kui põlevgaasi kontsentratsioon on kas liiga madal või liiga kõrge. See põleb või plahvatab ainult siis, kui see seguneb õhuga, moodustades gaasisegu, või täpsemalt, kui see moodustab gaasisegu teatud vahekorras hapnikuga. Põlemine on intensiivne oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasneb valgus ja kuumus. Sellel peab olema kolm elementi: a. Põlev aine (gaas); b. Põlemist{5}}toetav aine (hapnik); c. Süüteallikas (temperatuur). Põlevgaaside põletamise võib jagada kahte kategooriasse. Üks neist on difusioonpõlemine, st seadmest lenduv või väljapaiskuv ja lekkinud põlevgaas põleb, kui see kohtub süüteallikaga ja seguneb. Teine põlemisviis on põleva gaasi ja õhu segu põlemine, kui see süttib. Selline põlemisreaktsioon on intensiivne ja kiire, tekitades üldiselt suurt rõhku ja heli ning seda nimetatakse ka plahvatuseks. Põlemisel ja plahvatamisel ei ole ranget vahet.
Asjaomased autoriteetsed osakonnad ja eksperdid on läbi viinud praegu avastatud põlevgaaside põlemis- ja plahvatusanalüüse ning sõnastanud põlevgaaside plahvatuspiirid, mis jagunevad ülemiseks plahvatuspiiriks (lühendatult UEL, ingliskeelne "ülemine plahvatuspiir") ja alumine "plahvatuspiirang" plahvatuspiir"). Alumisest plahvatuspiirist madalamal on põlevgaasi sisaldus gaasisegus põlemise või plahvatuse tekitamiseks ebapiisav. Üle ülemise plahvatuspiiri on gaasisegu hapnikusisaldus ebapiisav, samuti ei saa see põhjustada põlemist ega plahvatust. Lisaks on põlevate gaaside põlemine ja plahvatus seotud ka selliste teguritega nagu gaasirõhk, temperatuur ja süüteenergia. Plahvatuspiiri väljendatakse üldjuhul kontsentratsiooni mahuprotsendina.
Plahvatuspiir on alumise plahvatuspiiri ja ülemise plahvatuspiiri üldmõiste. Põlevgaas plahvatab ainult siis, kui selle kontsentratsioon õhus on alumise plahvatuspiiri ja ülemise plahvatuspiiri vahel. Plahvatust ei toimu, kui see on alla alumise plahvatuspiiri või üle ülemise plahvatuspiiri. Seetõttu seatakse plahvatusmõõtmiste läbiviimisel häirekontsentratsioon üldjuhul alla 25% LEL alumisest plahvatuspiirist.
