Miks on öise nägemise tehnoloogia ereda valguse suhtes tundlik?
Öönägemisseadmeid on palju, kuid need koosnevad põhiliselt optilisest süsteemist, kujutise muutvast torust või mikrovalgustorust, toiteallikast ja toitesüsteemist. Loomulikult peab aktiivne infrapuna-öövaatlusseade olema varustatud ka infrapunaprožektoritega, mille hulgas on pilti muutev toru ehk vähese valgusega toru öövaatlusseadme "süda". Pilti muutev toru suudab muuta nähtamatu infrapunakujutise nähtavaks pildiks ning mikrovalgustoru võib nõrka valgust võimendada kümneid tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi, nii et inimsilm seda tajub.
Öönägemisseadmed kardavad tugevat valgust, sest pildimuundur ja vähese valguse toru kardavad tugevat valgust. Võttes näiteks kujutise teisendustoru, kui infrapunavalgust kiiritatakse kujutise teisendustoru fotokatoodile, kiirgab fotokatood elektrone ja elektronid kiirendatakse kõrgepingevälja mõjul fluorestsentsekraanile ({{ 1}} kV) ja elektrooniline lääts, nii et fluorestseeruv ekraan kuvab nähtava sihtpildi. Mida rohkem valgussignaale pilditoru võtab, seda rohkem elektrone emiteeritakse, seda tugevamad on fluorestsentsekraani saadavad valgussignaalid ja seda heledam on nähtav pilt. Need on põhimõtteliselt proportsionaalsed. Kui aga väline valgus on liiga tugev, ei suurene fotokatoodi poolt kiiratavate elektronide arv teatud piirini ehk tekib küllastumine ja sihtmärk ei ole selgelt nähtav. Kui liiga tugev valgus järsku üle tulistab, võib see läbi põletada ka toru fotokatoodi, nii et elektrone ei saa kiirata ja loomulikult pole midagi näha.
Kuigi öövaatlusseade on võtnud teatud pimestamisvastaseid meetmeid, on selle mõju piiratud, mistõttu tuleb seda kasutada rangelt eeskirjade kohaselt. Kui puutute kokku päevasel ajal tugeva valgusega või sihikuga, pange objektiivi kate peale või lülitage toitelüliti välja. Öövaatlusseadme õige kasutamine võib pikendada selle kasutusiga ja vältida tarbetuid kahjustusi, et anda öövaatlusseadmele täielik mõju.
