Millised on viis peamist põhjust, miks lülitustoiteallika väljundi lainetus tekib?
Kui ostsilloskoobi ribalaius on piirstandardiks 20M, seatakse pinge väärtusele PK-PK (mõõdetakse ka tegelikku väärtust) ning ostsilloskoobi juhtpea klamber ja maandusjuhe eemaldatakse (kuna klamber ja maandusjuhe moodustab silmuse, nagu antenn, mis võtab vastu müra, tekitab ebavajalikku müra), kasutage maandusrõngast (võib ka mitte kasutada maandusrõngast, kuid tuleb arvestada selle tekitatud veaga), ühendage 10UF sondil paralleelselt elektrolüütkondensaatorit ja 0,1UF keraamilist kondensaatorit ning kasutage ostsilloskoopi Ostsilloskoobi sondi tuleks testida otse; kui ostsilloskoobi sond ei puutu väljundpunktiga otse kokku, tuleks mõõtmiseks kasutada keerdpaari või 50Ω koaksiaalkaablit.
Lülitustoiteallika väljundpulsatsioon tuleneb peamiselt viiest aspektist: sisendi madalsageduslik pulsatsioon; kõrgsageduslik pulsatsioon; parasiitparameetritest põhjustatud tavarežiimi pulsatsioonimüra; ülikõrge sagedusega resonantsmüra, mis tekib toiteseadmete ümberlülitamisel; lainetusmüra.
Ripple on vahelduvvoolu häiresignaal, mis on peale kantud alalisvoolu signaalile ja on toiteallika testimisel väga oluline kriteerium. Eriti eriotstarbeliste toiteallikate, näiteks lasertoiteallikate puhul on pulsatsioon üks selle saatuslikke punkte. Seetõttu on võimsuse pulsatsiooni test äärmiselt oluline.
Toiteallika pulsatsiooni mõõtmismeetod jaguneb laias laastus kahte tüüpi: üks on pinge signaali mõõtmise meetod; teine on praeguse signaali mõõtmise meetod.
Üldiselt saab pingesignaali mõõtmise meetodit kasutada konstantse pinge allikate või konstantse voolu allikate jaoks, mis ei vaja palju pulsatsioonijõudlust. Püsivooluallika jaoks, millel on kõrged nõuded pulsatsiooni jõudlusele, on kõige parem kasutada voolusignaali mõõtmise meetodit.
Pingesignaali mõõtmise pulsatsioon viitab alalispinge signaalile asetatud vahelduvvoolu pulsatsioonipinge signaali mõõtmisele ostsilloskoobiga. Püsipinge allika korral saab testimisel kasutada pingesondi, et mõõta koormusele väljundpinge signaali. Püsivooluallika testimiseks mõõdetakse pinge lainekuju diskreettakisti mõlemas otsas tavaliselt pingesondi abil. Kogu katseprotsessi vältel on ostsilloskoobi seadistus võtmeks, kas tegelikku signaali saab diskreedida.
Enne mõõtmist on vaja järgmisi seadistusi.
1. Kanali seaded:
Sidumine: kanali sidumisrežiimi valik. Pulsatsioon on vahelduvvoolu signaal, mis on peale pandud alalisvoolu signaalile, nii et kui tahame pulsatsioonisignaali testida, saame alalisvoolu signaali eemaldada ja mõõta otse ülekantud vahelduvvoolu signaali.
Ribalaiuse piirang: väljas
Sond: kõigepealt valige pingesondi meetod. Seejärel valige sondi sumbumise suhe. See peab olema kooskõlas tegelikult kasutatud sondi sumbumissuhtega, et ostsilloskoobist loetud arv oleks tegelikud andmed. Näiteks kui kasutatav pingesond on seatud väärtusele ×10, siis praegu peab siinse sondi valikuks olema ka ×10.
2. Päästiku seaded:
Tüüp: serv
Allikas: tegelikult valitud kanal, näiteks CH1 kanalit hakatakse kasutama testimiseks, siis siin tuleks valida CH1.
Kalle: üles.
Päästikurežiim: kui jälgite pulsatsioonisignaali reaalajas, valige käivitamiseks „Automaatne“. Ostsilloskoop jälgib automaatselt tegeliku mõõdetud signaali muutusi ja kuvab selle. Sel ajal saate mõõtmisnupu seadistades kuvada ka vajalikku mõõdetud väärtust reaalajas. Kui aga soovite teatud mõõtmise ajal signaali lainekuju jäädvustada, peate määrama trigeri režiimiks "tavaline" triger. Siinkohal on vaja määrata ka päästiku taseme suurus. Üldiselt, kui teate mõõdetava signaali tippväärtust, seadke käivitustasemeks 1/3 mõõdetava signaali tippväärtusest. Kui see pole teada, saab päästiku taseme veidi madalamaks seada.
Ühendus: DC või AC..., tavaliselt vahelduvvoolu ühendus.
3. Proovivõtu pikkus (sekund/ruudustik):
Valimi pikkuse seadistus määrab, kas vajalikest andmetest saab valimit võtta. Kui seadistatud diskreetimispikkus on liiga suur, jäävad tegeliku signaali kõrgsageduslikud komponendid vahele; kui seadistatud diskreetimispikkus on liiga väike, on näha ainult osa mõõdetud tegelikust signaalist ja tegelikku tegelikku signaali pole võimalik saada. Seetõttu on tegelikul mõõtmisel vaja nuppu edasi-tagasi pöörata ja hoolikalt jälgida, kuni kuvatav lainekuju on tõeline ja täielik lainekuju.
4. Proovivõtumeetod:
Seda saab seadistada vastavalt tegelikele vajadustele. Näiteks kui on vaja mõõta pulsatsiooni PP väärtust, on kõige parem valida piigi mõõtmise meetod. Proovivõttude arvu saab määrata ka vastavalt tegelikele vajadustele, mis on seotud diskreetimissageduse ja proovivõtu pikkusega.
5. Mõõtmine:
Valides vastava kanali tipu mõõtmise, saab ostsilloskoop aidata teil kuvada vajalikud andmed õigeaegselt. Samas saab valida ka vastava kanali sageduse, maksimumväärtuse, ruutkeskmise väärtuse jne.
Ostsilloskoobi mõistliku seadistuse ja standardiseeritud töö abil on võimalik saada vajalik pulsatsioonisignaal. Mõõtmisprotsessi ajal tuleb aga jälgida, et teised signaalid ei segaks ostsilloskoobi sondi enda tööd, et mõõdetud signaal ei vastaks piisavalt tõele.
Pulsatsiooni väärtuse mõõtmine voolusignaali mõõtmismeetodiga tähendab alalisvoolu signaalile ülekantud vahelduvvoolu pulsatsioonisignaali mõõtmist. Suhteliselt kõrge pulsatsiooniindeksi nõudega konstantse vooluallika puhul, st konstantse vooluallika puhul, mis nõuab suhteliselt väikest pulsatsiooni, saab realistlikuma pulsatsioonisignaali, kasutades voolusignaali otsemõõtmise meetodit. Erinevalt pinge mõõtmise meetodist kasutatakse siin ka vooluandurit. Näiteks jätkake ülalkirjeldatud ostsilloskoobiga ning lisage vooluvõimendi ja voolusond. Siinkohal kasutage vooluandurit voolusignaali väljundi koormuse kinnitamiseks ja voolu mõõtmise meetodit saab kasutada väljundvoolu pulsatsioonisignaali mõõtmiseks. Sarnaselt pinge mõõtmise meetodile on ostsilloskoobi ja vooluvõimendi seadistus võtmeks reaalsete signaalide diskreeteerimiseks kogu testi vältel.
Tegelikult on selle meetodiga mõõtes ostsilloskoobi põhiseaded ja kasutusala samad, mis ülal. Erinevus seisneb selles, et sondi seaded kanali seadetes on erinevad. Siin peate valima praeguse sondi režiimi. Seejärel valige sondi suhe, mis peab olema sama kui võimendi määratud suhe, et ostsilloskoobi näit oleks tegelikud andmed. Näiteks kui kasutatava võimendi suhe on seatud 5A/V peale, siis tuleb ka see ostsilloskoobi üksus seada 5A/V peale. Mis puudutab vooluvõimendi sidestusrežiimi, siis kui ostsilloskoobi kanaliühendus on valitud vahelduvvoolu sidestuseks, saab siin valida vahelduv- või alalisvoolu.
