Millised on peamised põlevad gaasid? Põlevgaasi ohud!
Järgmised kategooriad hõlmavad enamikku põlevaid gaase:
1. Maagaas: koosneb peamiselt metaanist, kuid sisaldab ka vähesel määral butaani, pentaani, etaani, vesiniksulfiidi, süsinikdioksiidi ja muid gaase.
2. Vedelgaas: peamised koostisosad on propaan ja butaan. Kui vedelgaas on maha valgunud, saab selle erilise lõhna järgi ära tunda. Kui vedelgaas on täielikult põletatud, kulub põlemiseks palju hapnikku.
3. Biogaas: kui orgaanilised jäätmed eraldatakse õhust ja teatud temperatuur, niiskus, pH ja muud parameetrid on täidetud, hakkavad biogaasibakterid seda tuleohtlikku gaasi muutma. Metaan moodustab suurema osa biogaasist; ülejäänud komponendid on süsinikdioksiid, hapnik, lämmastik ja vesiniksulfiid. Süsinikdioksiidi sisaldus on 30–45% ja metaanisisaldus 55–70%.
4. Gaas: põhikoostisosa on metaan, värvitu, lõhnatu, põlev gaas, mille tihedus on väiksem kui õhul ja mida on vees raske lahustada. See saavutab teatud temperatuuri ja muutub hapniku või õhuga kombineerimisel teatud piirkonnas plahvatusohtlikuks.
5. Kivisöegaas: Peamised koostisosad on vesinik, süsinikmonooksiid ja mitmesugused aromaatsed ühendid, alkaanid ja alkeenid.
Teatud tuleohtlikud gaasid on veidi erineva koostise ja kvaliteediga, mistõttu tuleb nende kasutamisel olla eriti ettevaatlik ohutuse osas.
Põlevgaaside ohud hõlmavad kudede lämbumist, minestamist, halvatust ja muid kehavigastusi. Punaste vereliblede võime hapnikku kanda väheneb, kui gaas lekib ja inimkeha seda sisse hingab. Kergesti süttiv gaas võib teatud kontsentratsioonil plahvatada, põhjustades ohtlikke õnnetusi, näiteks tulekahjusid.
Ohutu tootmise tagamiseks võib gaasikontsentratsiooni jälgimiseks paigaldada tuleohtliku gaasi detektori. Keskkonna saastumist põhjustavad ka tuleohtlike gaaside lekked. Selle tulemusena aitab põlevgaasi seire kaasa keskkonnakaitsele ja säästva arengu edendamisele. Regulatiivsete standardite täiendamine on vajalik ka asjaomaste tööstusharude ja ettevõtete jaoks.
