Lülitusrežiimi toiteallika elektromagnetiliste häirete analüüs
1 Sisemised häirete allikad
● Lülitusahel
Lülitusahel koosneb peamiselt lülitustorust ja kõrgsagedustrafost. Lülitustorul ja selle jahutusradiaatoril on mahtuvus jaotatud korpuses ja toiteallikas olevate juhtjuhtmetega ning selle genereeritud du/dt-l on suur lai ribalaiusega ja harmooniliste rikaste amplituudiimpulss. Kõrgsagedusliku trafo primaarmähise lülitustoru koormus on induktiivne koormus. Kui lülitustoru algjuhtivus on välja lülitatud, tekitab kõrgsagedustrafo lekkeinduktiivsus vastupotentsiaali E=-Ldi/dt, mille väärtus on võrdeline kollektorivoolu muutumiskiirusega, võrdeline lekkeinduktiivsus, itereerituna väljalülituspingel, väljalülituspinge tipu moodustumine, moodustades seega juhtivuse häired.
● Alaldi ahela alaldi diood
Väljundalaldi diood lülitub välja pöördvooluga, mille nulli taastumise aeg on seotud selliste teguritega nagu ristmiku mahtuvus. See tekitab trafo lekkeinduktiivsuse ja muude jaotusparameetrite mõjul suuri voolukõikumisi di/dt, tekitades tugevaid kõrgsageduslikke häireid sagedustel kuni kümneid megahertsi.
● Valeparameetrid
Kõrgematel sagedustel töötamise tulemusena muutuvad lülitustoiteallika madalsageduslike komponentide omadused, mille tulemuseks on müra. Kõrgetel sagedustel on valedel parameetritel suur mõju ühenduskanali omadustele ja jaotusmahtuvus muutub elektromagnetiliste häirete kanaliks.
2 Välised häirete allikad
Välised häirete allikad võib jagada toiteallika häireteks ja välguhäireteks ning toiteallika häireteks "ühisrežiimis" ja "diferentsiaalrežiimis". Samal ajal, alaldi silla ja filtriahelaga otse ühendatud vahelduvvooluvõrgu tõttu, poole tsükli jooksul ainult sisendpinge sisendvoolu tippaeg, mille tulemuseks on toiteallika väga madal sisendvõimsustegur ( umbes 0.6). Veelgi enam, see vool sisaldab suurt hulka voolu harmoonilisi komponente, mis võivad võrku harmoonilistega "reostada".
