Kiirgusdetektorite tööomadused
Kiirgusdetektorite peamised omadused on tuvastamise tõhusus, eraldusvõime, lineaarne reaktsioon ja osakeste eristamisvõime. Seade, mis muudab kiirgusenergia mõõdetavaks signaaliks. Detektori põhiprintsiip seisneb selles, et kiirgus interakteerub detekteerimiskeskkonnas olevate osakestega, kannab kogu energia või osa energiast üle keskkonnas olevatele osakestele ning põhjustab teatud välistingimustes makroskoopiliselt mõõdetava reaktsiooni. Optilise riba jaoks võib kiirgust vaadelda kui footonikiirt, footonite energia kandub üle keskkonnas olevatele elektronidele ning tekib nn footonisündmus ning kiirgusenergia muundatakse soojusenergiaks (nagu näiteks termopaar), elektrienergia (näiteks fotovool ja fotopinge), keemiline energia (hõbedaosakeste valgustundlik moodustumine lateksis) või muu lainepikkusega kiirgus (fluorestsentsefekt). Vastavalt nendele energiatele ja kiirgusele on loodud erinevad seadmed taevakehade kiirgusenergia mõõtmiseks.
