Optilise mikroskoobi hämardamise protseduur
Optiline mikroskoop on täppisoptiline instrument. Praegu kasutatav mikroskoop on sobitatud läätsede komplektiga, nii et suurendamiseks ja objekti peenstruktuuri jälgimiseks saab valida erinevaid suurendusi. Tavalised optilised mikroskoobid suudavad tavaliselt objekte suurendada 1500 kuni 2000 korda (maksimaalne eraldusvõime on 0,2 μm).
(1) Okulaar
Tavaliselt koosneb see kahest objektiivikomplektist, ülemist komplekti nimetatakse ka "okulaariks" ja alumist komplekti "väljaobjektiiviks". Väljadiafragma (metallrõngasseade) paigaldatakse väljaläätse kahe vahele või alla ning objektiiviga suurendatud vahepilt langeb välja diafragma tasapinnale, seega saab sellele lisada okulaari mikromeetri. Suurendus on graveeritud okulaari ülaossa, näiteks 10×, 20× jne. Vaatevälja suuruse järgi saab okulaarid jagada tavalisteks ja lainurkokulaarideks. Mõned mikroskoobi okulaarid on varustatud ka dioptri reguleerimise mehhanismiga ning operaator saab reguleerida dioptrit vastavalt vasaku ja parema silma jaoks. Pildistamiseks saab kasutada teist kaamera okulaari (NFK).
(2) Objektiiv
Koosneb reast objektiividest, mis on paigaldatud konverterile, mida tuntakse ka kui objektiivi. Tavaliselt on iga mikroskoop varustatud erineva suurendusega objektiivide komplektiga, sealhulgas:
①Madala suurendusega objektiiv: viitab 1×-6×;
②Keskmise suurendusega objektiiv: viitab 6×-25×;
③Suure suurendusega objektiiv: viitab 25×-63×;
④Õlikümblusobjektiiv: viitab 90×-100×.
Nende hulgas peab õlikümblusobjektiivi kasutamisel täitma vedelikku, mille murdumisnäitaja on umbes 1,5 (näiteks seedriõli jne) objektiivi alumise pinna ja katteklaasi ülemise pinna vahel. , mis võib oluliselt parandada mikroskoopilise vaatluse eraldusvõimet. Muid eesmärke kasutati otse. Vaatlusprotsessi käigus järgitakse objektiivide valikul üldjuhul järjekorda madalast kõrgeni, sest väikese võimsusega objektiivi vaateväli on suur ning konkreetset kontrollitavat osa on lihtne leida. Ligikaudu võib mikroskoobi suurendust pidada okulaari suurenduse ja objektiiviläätse suurenduse korrutiseks.
(3) Kontsentraator
Kondensaatorläätsest ja sillerdavast avast koosnev see asub lava all. Kondensaatorläätse ülesanne on valguse teravustamine vaatevälja; läätserühma all olevat sillerdavat ava saab avada või sulgeda, et reguleerida kondensaatori valguse läbilaskevahemikku, reguleerida valguse intensiivsust ning mõjutada pildistamise eraldusvõimet ja kontrasti. Kasutamisel tuleks seda reguleerida vastavalt vaatluse eesmärgile ja valgusallika intensiivsusele, et saada parim pildiefekt.
(4) Valgusallikas
Varasemas tavalises optilises mikroskoobis kasutati peegli alusel asuvat reflektorit, et peegeldada loomulikku valgust või valgust kondensaatori läätse keskele valgusallikana mikroskoobi kontrollimiseks. Helkurid koosnevad tasase pinnaga peeglist ja teisest nõgusast pinnast. Kasutage nõgusat peeglit, kui kontsentraatorit ei kasutata või kui valgus on tugev ja nõguspeegel võib täita koonduva valguse rolli; kui kasutatakse kontsentraatorit või valgus on nõrk, kasutatakse üldiselt tasapinnalist peeglit. Äsja toodetud mikroskoobid paigaldavad valgusallika tavaliselt otse peegli alusele ja neil on voolu reguleerimise kruvi valgustugevuse reguleerimiseks. Valgusallikatüüpide hulka kuuluvad halogeenlambid, volframlambid, elavhõbedalambid, luminofoorlambid, metallhalogeniidlambid jne.
Mikroskoobide valgusallika valgustusmeetodeid on kahte tüüpi: ülekandetüüp ja peegelduse (episoodi) tüüp. Esimene viitab valgusallikale, mis läbib läbipaistvat mikroskoobi objekti alt üles; peegeldusmikroskoobis kasutatakse läbipaistmatute objektide (epi-illuminatsiooni) valgustamiseks objektiivi ülaosa.
2
Mehaaniline osa
Sealhulgas peegli alus, peegelsammas, peegelsein, peeglitoru, ninaotsa muundur, lava ja kollimeeriv spiraal jne.
(1) peeglihoidja
Alusosa kasutatakse kogu mikroskoobi stabiilsuse toetamiseks.
(2) peegelsammas
Püstine lühike sammas peegli aluse ja peeglivarre vahel mängib ühenduse ja toe rolli.
(3) peegli õlg
Mikroskoobi tagaküljel asuv vibukujuline osa on see osa, mida mikroskoobi liigutamisel hoida. Mõnel mikroskoopil on peegli varre ja peegli samba vahel liigutatav kallutusliigend, mis võimaldab hõlpsaks vaatlemiseks reguleerida peegli silindri tahapoole kaldenurka.
(4) objektiivi silinder
Peegli varre otsa paigaldatud silindriline struktuur ühendab ülemise okulaari ja alumise objektiivi muunduri. Mikroskoobi rahvusvahelise standardi silindri pikkus on 160 mm ja see number on märgitud objektiivi korpusele.
(5) Objektiivi objektiivi vahetaja
Objektiiviklaasi paigaldamiseks kasutatakse objektiivi silindri alumises otsas olevat vabalt pööratavat ketast. Vaatluse ajal saab konverterit keerates vahetada erineva suurendusega objektiivi.
(6) Etapp
Platvormi keskel on objektiivi silindri all ringikujuline valgusava. Slaidide paigutamiseks. Lava on varustatud vedruklambriga proovi kinnitamiseks ning proovi asendi liigutamiseks on ühel küljel tõukur. Mõned tõukurid on varustatud ka kaaludega, millega saab otse arvutada prooviga liigutatava vahemaa ja määrata proovi asendi.
(7) Kvaasifookusega spiraal
Peeglivarrele või -sambale on paigaldatud kahte tüüpi kruvisid, suuri ja väikeseid. Pöörlemisel võib peeglitoru või lava liikuda üles-alla, reguleerides seeläbi pildisüsteemi fookuskaugust. Suurt nimetatakse jämedaks kvaasifookuse spiraaliks ning objektiivi korpus tõuseb ja langeb iga kord, kui see pöörleb, 10mm; väike on peen kvaasifookuse spiraal ja objektiivi silinder tõuseb ja langeb ainult ühe pöörde järel 0,1 mm. Üldiselt, kui vaadelda objekti väikese suurendusega objektiivi all, reguleerige objekti kujutist kiiresti jämeda kvaasifookuse spiraaliga nii, et see oleks vaateväljas. Selle põhjal või suure võimsusega objektiivi kasutamisel peenhäälestage peenteravustamise kruviga. Tuleb märkida, et üldmikroskoop on varustatud vasak- ja parempoolse joondusspiraaliga, millel on sama funktsioon, kuid mis ei pööra spiraale korraga mõlemalt poolt, et vältida mõlema käe ebaühtlasest tugevusest tingitud väände teket, mille tulemuseks on spiraalne libisemine.
Optiline mikroskoop on täppisoptiline instrument. Praegu kasutatav mikroskoop on sobitatud läätsede komplektiga, nii et suurendamiseks ja objekti peenstruktuuri jälgimiseks saab valida erinevaid suurendusi. Tavalised optilised mikroskoobid suudavad tavaliselt objekte suurendada 1500 kuni 2000 korda (maksimaalne eraldusvõime on 0,2 μm).
(1) Okulaar
a
Tavaliselt koosneb see kahest objektiivide komplektist, ülemist komplekti nimetatakse ka "okulaariks" ja alumist "väljaobjektiiviks". Väljadiafragma (metallrõngasseade) paigaldatakse väljaläätse kahe vahele või alla ning objektiiviga suurendatud vahepilt langeb välja diafragma tasapinnale, seega saab sellele lisada okulaari mikromeetri. Suurendus on graveeritud okulaari ülaossa, näiteks 10×, 20× jne. Vaatevälja suuruse järgi saab okulaarid jagada tavalisteks ja lainurkokulaarideks. Mõned mikroskoobi okulaarid on varustatud ka dioptri reguleerimise mehhanismiga ning operaator saab reguleerida dioptrit vastavalt vasaku ja parema silma jaoks. Pildistamiseks saab kasutada teist kaamera okulaari (NFK).
(2) Objektiiv
See koosneb paljudest objektiividest ja on paigaldatud konverterile, mida tuntakse ka objektiivina. Tavaliselt on iga mikroskoop varustatud erineva suurendusega objektiivide komplektiga, sealhulgas:
①Madala suurendusega objektiiv: viitab 1×-6×;
②Keskmise suurendusega objektiiv: viitab 6×-25×;
③Suure suurendusega objektiiv: viitab 25×-63×;
④Õlikümblusobjektiiv: viitab 90×-100×.
Õliimmersioonobjektiivi kasutamisel on vaja täita umbes 1,5 murdumisnäitaja vedelik (näiteks seedriõli vms) objektiivi alumise pinna ja katteklaasi ülemise pinna vahele, mis võib oluliselt parandada mikroskoopilise vaatluse eraldusvõimet. Muid eesmärke kasutati otse. Vaatlusprotsessi käigus järgitakse objektiivide valikul üldjuhul järjekorda madalast kõrgeni, sest väikese võimsusega objektiivi vaateväli on suur ning konkreetset kontrollitavat osa on lihtne leida. Ligikaudu võib mikroskoobi suurendust pidada okulaari suurenduse ja objektiiviläätse suurenduse korrutiseks.
(3) Kontsentraator
See koosneb kondensaatorläätsest ja sillerdavast avast, mis asub lava all. Kondensaatorläätse ülesanne on valguse teravustamine vaatevälja; läätserühma all olevat sillerdavat ava saab avada või sulgeda, et reguleerida kondensaatori valguse läbilaskevahemikku, reguleerida valguse intensiivsust ning mõjutada pildistamise eraldusvõimet ja kontrasti. Kasutamisel tuleks seda reguleerida vastavalt vaatluse eesmärgile ja valgusallika intensiivsusele, et saada parim pildiefekt.
(4) Valgusallikas
Varasemas tavalises optilises mikroskoobis kasutati peeglipõhjal olevat reflektorit, et peegeldada loomulikku valgust või valgust kondensaatori läätse keskele valgusallikana peegli kontrollimiseks. Helkurid koosnevad tasase pinnaga peeglist ja teisest nõgusast pinnast. Kasutage nõgusat peeglit, kui kontsentraatorit ei kasutata või kui valgus on tugev ja nõguspeegel võib täita koonduva valguse rolli; kui kasutatakse kontsentraatorit või valgus on nõrk, kasutatakse üldiselt tasapinnalist peeglit. Äsja toodetud mikroskoobid paigaldavad valgusallika tavaliselt otse peegli alusele ja neil on voolu reguleerimise kruvi valgustugevuse reguleerimiseks. Valgusallikatüüpide hulka kuuluvad halogeenlambid, volframlambid, elavhõbedalambid, luminofoorlambid, metallhalogeniidlambid jne.
Mikroskoobide valgusallika valgustusmeetodeid on kahte tüüpi: ülekandetüüp ja peegelduse (episoodi) tüüp. Esimene viitab valgusallikale, mis läbib läbipaistvat mikroskoobi objekti alt üles; peegeldusmikroskoobis kasutatakse läbipaistmatute objektide (epi-illuminatsiooni) valgustamiseks objektiivi ülaosa.
2
Mehaaniline osa
Kaasa arvatud peegli alus, peegelsammas, peegelseina, peeglitoru, ninaotsa muundur, lava ja kollimeeriv spiraal jne.
(1) peeglihoidja
Alusosa kasutatakse kogu mikroskoobi stabiilsuse toetamiseks.
(2) peegelsammas
a
Püstine lühike sammas peegli aluse ja peeglivarre vahel mängib ühenduse ja toe rolli.
(3) peegli õlg
Mikroskoobi tagaküljel asuv vibukujuline osa on see osa, mida mikroskoobi liigutamisel hoida. Mõnel mikroskoopil on peegli varre ja peegli samba vahel liigutatav kallutusliigend, mis võimaldab hõlpsaks vaatlemiseks reguleerida peegli silindri tahapoole kaldenurka.
(4) objektiivi silinder
Peegli varre otsa paigaldatud silindriline struktuur ühendab ülemise okulaari ja alumise objektiivi muunduri. Mikroskoobi rahvusvahelise standardi silindri pikkus on 160 mm ja see number on märgitud objektiivi korpusele.
(5) Objektiivi objektiivi vahetaja
Objektiivi objektiivi kinnitamiseks kasutatakse objektiivi silindri alumises otsas olevat vabalt pööratavat ketast. Vaatluse ajal saab konverterit keerates vahetada erineva suurendusega objektiivi.
(6) Etapp
Objektiivi silindri all oleva platvormi keskel on ümmargune valgusava. Slaidide paigutamiseks. Lava on varustatud vedruklambriga proovi kinnitamiseks ning proovi asendi liigutamiseks on ühel küljel tõukur. Mõned tõukurid on varustatud ka kaaludega, millega saab otse arvutada prooviga liigutatava vahemaa ja määrata proovi asendi.
(7) Kvaasifookuse spiraal
Peeglivarrele või peeglisambale on paigaldatud kaks suurt ja väikest spiraali, millega saab peeglitoru või lava pöörlemisel üles-alla liigutada, reguleerides seeläbi pildisüsteemi fookuskaugust. Suurt nimetatakse jämedaks kvaasifookuse spiraaliks ning objektiivi korpus tõuseb ja langeb iga kord, kui see pöörleb, 10mm; väike on peen kvaasifookuse spiraal ja objektiivi silinder tõuseb ja langeb ainult ühe pöörde järel 0,1 mm. Üldiselt, kui vaadelda objekti väikese suurendusega objektiivi all, reguleerige objekti kujutist kiiresti jämeda kvaasifookuse spiraaliga nii, et see oleks vaateväljas. Selle põhjal või suure võimsusega objektiivi kasutamisel peenhäälestage peenteravustamise kruviga. Tuleb märkida, et üldmikroskoop on varustatud vasak- ja parempoolse joondusspiraaliga, millel on sama funktsioon, kuid mis ei pööra spiraale korraga mõlemalt poolt, et vältida mõlema käe ebaühtlasest tugevusest tingitud väände teket, mille tulemuseks on spiraalne libisemine.
