Kuidas kasutada anemomeetrit õhuhulga ja tuule kiiruse mõõtmiseks
Anemomeeter on seade, mis mõõdab õhu kiirust. Seda on mitut tüüpi ja tuulekupu anemomeetrit kasutatakse tavaliselt meteoroloogiajaamades. See koosneb kolmest paraboolkoonusest tühjast tassist, mis on kinnitatud kronsteinile üksteise suhtes 120 kraadi nurga all, et moodustada sensorosa. Tühjade tasside nõgusad pinnad on kõik ühes suunas. Kogu induktsioonosa on paigaldatud vertikaalselt pöörlevale võllile ja tuulejõu toimel pöörleb tuulekupp ümber võlli kiirusega, mis on võrdeline tuule kiirusega. Kuidas peaks kasutaja anemomeetrit kasutama õhuhulga ja tuule kiiruse mõõtmiseks?
A. Kõigepealt tuleb teha õhuhulga ja tuule kiiruse tuvastamine. Kõik puhastusefektid saavutatakse kavandatud õhuhulga ja tuule kiirusega.
B. Enne testimist kontrollige, kas ventilaator töötab normaalselt. Kontrollitava õhu väljalaskeava ja õhukanali suurus tuleb mõõta kohapeal.
C. Ühesuunalise vooluga (laminaarse vooluga) puhta ruumi puhul määratakse õhuhulk ruumiosa keskmise tuulekiiruse ja puhta ala korrutisega.
(Võtke proovivõtu sektsiooniks õhuvooluga risti olevast ülitõhusast filtrist lõik {{0}},3 m eemale ja määrake sellele lõigule vähemalt 5 katsepunkti vastavalt katsepunktide vahelisele kaugusele ei tohiks olla suurem kui 0,6 m ja tuule keskmiseks kiiruseks võetakse kõigi näitude aritmeetiline keskmine.) Vertikaalne Ühesuunalise voolu (laminaarse voolu) puhasruumi mõõtmise osa põhineb maapind 0,8 m kuni 1 m; horisontaalse ühesuunalise voolu (laminaarse voolu) puhasruumi mõõtmise osa põhineb õhu juurdevoolu pinna vertikaalsel lõigul 0,5 m kuni 1 m; Ülemiste katsepunktide arv ei tohiks olla väiksem kui 10 ja vahekaugus ei tohiks olla suurem kui 2 m ning need peaksid olema ühtlaselt paigutatud;
D. Filtriga varustatud toru puhul määratakse õhuhulk toruosa keskmise tuulekiiruse ja toru neto ristlõikepindala korrutisega. (Keskmise tuule kiiruse saab saada vähemalt 6 ühtlaselt paigutatud katsepunktist toru või lisaõhukanali sektsioonis.)
E. Kui toru tuulepoolsel küljel on pikk haru toruosa ja augud on puuritud või neid saab puurida, saab õhuhulka määrata õhukanali meetodil. (Puurige augud vähemalt 3 korda toru läbimõõdust või 3 korda suurema külje pikkusest enne õhu väljalaskeava;)
F. Ristkülikukujuliste õhukanalite puhul jagage mõõdetud osa mitmeks võrdseks väikeseks osaks, iga väike osa on võimalikult ruudu lähedal, külje pikkus ei ületa 200 mm, katsepunkt asub väikese sektsiooni keskel , kuid kogu osa ei tohiks olla väiksem kui 3 testipunkti; ümmarguste õhukanalite puhul tuleks mõõteosa jagada võrdse ala ringikujulise meetodi järgi ja määrata katsepunktide arv; õhukanali välisseinale tuleks avada augud ja sisestada termoanemomeetri sondid või pitot torud. (Dünaamilise rõhu mõõtmise teel teisendatud õhuhulgaks.)
