Gaasidetektori tööpõhimõte
Gaasidetektori kasutuselevõtul jaguneb selle tööprotsess üldiselt kolmeks etapiks, nimelt sisendi diskreetimine, kasutajaprogrammi täitmine ja väljundi ümberkirjutamine. Ülaltoodud kolme etapi läbimist nimetatakse skannimistsükliks. Gaasidetektori protsessor teostab kogu töö jooksul korduvalt ülaltoodud kolme etappi teatud skaneerimiskiirusega.
(1) Sisendproovi võtmise etapp
Sisendproovi võtmise etapis loeb gaasidetektor skaneerimisel järjestikku kõik sisendtingimused ja andmed ning salvestab need vastavatesse ühikutesse I/O kujutise alas. Pärast sisendi diskreetimise lõpetamist viiakse see üle kasutajaprogrammi täitmise ja väljundi ümberkirjutamise etappi. Nendes kahes etapis, isegi kui sisendolukord ja andmed muutuvad, ei muutu vastava üksuse olukord ja andmed I/O kujutise piirkonnas. Seega, eeldades, et sisendiks on impulsssignaal, peab impulsi signaali laius olema suurem kui üks skaneerimisperiood, et tagada sisendi sisselugemine igal juhul.
(2) Kasutajaprogrammi täitmise etapp
Kasutajaprogrammi täitmisetapis skaneerib gaasiandur alati kasutajaprogrammi (redeldiagrammi) järjestikku ülalt alla. Iga redeldiagrammi skannimisel skannige alati esmalt redelskeemi vasakpoolsel küljel asuvatest kontaktidest koosnevat juhtahelat ja tehke loogikatoimingud kontaktidest koosneva juhtahelaga järjekorras kõigepealt vasakule, seejärel paremale, kõigepealt üles ja seejärel alla , ja seejärel vastavalt loogikaoperatsiooni mõjule kirjutage ümber loogikapooli vastava biti olukord süsteemi RAM-i salvestusalal; või kirjutage ümber väljundmähise vastava biti olukord I/O kujutise alas; või kinnitage, kas rakendada redeldiagrammi Tavalised erifunktsiooni juhised.
See tähendab, et kasutajaprogrammi täitmise protsessis, kuni sisend-/väljundpildiala sisendpunkti olukord ja andmed ei muutu, muud väljundpunktid ja pehmed seadmed I/O-kujutise piirkonnas või süsteemi RAM-i mälus. ala Keskkond ja andmed tõenäoliselt muutuvad ning ülaosas oleva redeldiagrammi programmi täitmise efekt mõjutab kõiki neid mähiseid või andmeid kasutavaid redeldiagramme; vastupidi, redeldiagramm all, selle teine Ümberkirjutatud loogikapooli olek või andmed saavad selle kohal olevale programmile mõju avaldada vaid kuni järgmise skannimistsüklini.
(3) Väljundi ümberkirjutamise etapp
Kui kasutajaprogramm on skannitud, siseneb gaasidetektor väljundi ümberkirjutamise etappi. Selle perioodi jooksul kirjutab CPU ümber kõik väljundi lukustusahelad vastavalt I/O kujutise ala vastavale olukorrale ja andmetele ning seejärel juhib vastavad välisseadmed läbi väljundahela. Praegu on see gaasidetektori tegelik väljund.
Sama arv redeldiagramme on paigutatud erinevasse järjekorda ja ka täitmise mõju on erinev. Lisaks sellele erineb kasutajaprogrammi skannimise tööefekt releejuhtimisseadme kõvaloogika paralleeltööst. Muidugi, eeldades, et skaneerimistsüklile kuluv aeg on üldise töö jaoks tühine, pole nende kahe vahel vahet.
Üldiselt sisaldab gaasidetektori skaneerimistsükkel enesediagnostikat, sidet jne, nagu on näidatud alloleval joonisel, see tähendab, et skaneerimistsükkel võrdub kõigi enesediagnostika, side, sisendi proovivõtu hetkede summaga. , kasutajaprogrammi täitmine ja väljundi ümberkirjutamine.
Programmeeritav kontroller, ingliskeelne nimi ProgrammableLogicController, mida nimetatakse gaasidetektoriks. Gaasidetektor põhineb elektroonilisel arvutil ja sobib elektriliste kontrolleritega tööstuslikes välioperatsioonides. See pärineb releejuhtimisseadmest, kuid erinevalt releeseadmest viib see juhtimise lõpule ahela füüsilise protsessi kaudu, kuid tugineb peamiselt gaasidetektori mällu salvestatud programmile, et viia juhtimine lõpule sissetulevate ja väljaminev teave.
Gaasidetektor põhineb elektroonilisel arvutil, kuid see ei ole samaväärne tavalise arvutiga. Sisend- ja väljundinformatsiooni teisendamine läbi kogu arvuti arvestab enamasti ainult infot ennast ning teabe sisestamiseks ja väljastamiseks on vaja ainult head inimese-masina liidest. Gaasidetektor peab arvestama ka usaldusväärsuse, sisse- ja väljatuleva teabe reaalajas olemusega ning teabe kasutamisega. Eelkõige tuleks kaaluda seda, kuidas kohaneda tööstuskeskkonnaga, näiteks lihtne paigaldamine, häiretevastasus ja muud probleemid.
