Infrapunatermomeetrite kauguse koefitsiendi analüüs
Infrapunatermomeetri kauguskoefitsient määratakse D: S, kus D tähistab termomeetri sondi ja sihtmärgi vahelist kaugust ning S tähistab valguspunkti läbimõõtu.
Arusaadavuse hõlbustamiseks on näiteks taskulambi kasutamisel taskulambi valgusvihk lahknev ja mida kaugemal see on, seda suurem on objektile edastatav koht. D on kaugus taskulambist objektini, S on valguspunkti läbimõõt ja nende suhet nimetatakse kauguse koefitsiendi suhteks. Erinevus seisneb selles, et infrapunatermomeeter neelab puhtalt objekti poolt kiiratavad infrapunalained, taskulamp kiirgab aga nähtavat valgust.
Infrapuna termomeetri kasutamisel peaks mõõdetud sihtmärk olema täidetud vaateväljaga, mis on tavaliselt 1,5-kordne.
Fikseeritud fookuskaugusega termomeetri puhul on optilise süsteemi fookuspunktiks valguspunkti minimaalne asend ning fookuspunkti lähedal ja kaugemal paiknev valguspunkt suureneb kahe kauguse koefitsiendiga. Seetõttu peaks temperatuuri täpseks mõõtmiseks fookuspunkti lähedal ja sellest kaugel asuvatel kaugustel mõõdetud sihtmärgi suurus olema suurem kui fookuspunkti laigu suurus; Suumitermomeetril on minimaalne fookusasend, mida saab sihtmärgi kauguse järgi reguleerida.
Kui termomeeter tuleb keskkonnatingimuste tõttu paigaldada sihtmärgist kaugele ja väikeste sihtmärkide mõõtmiseks tuleks valida kõrge optilise eraldusvõimega termomeeter. Mida suurem on optiline eraldusvõime ehk D:S suhe suurendamine, seda suurem on termomeetri maksumus.
Termomeetril on punane laserpunkt, mida kasutatakse sihtmärgi näitamiseks. Paljud inimesed, kes seda ei tunne, usuvad, et mõõdetud temperatuur on selle punkti temperatuur, kuid see on tegelikult eksiarvamus. Loetud temperatuur on tegelikult selle punkti keskpunktiga S läbimõõduga ringi keskmine temperatuur. See on ka põhjus, miks ühes ja samas punktis, kaugel ja lähedal mõõdetud temperatuur on erinev, sest S on muutunud (kaugus on erinev ja infrapuna laineenergia sumbumine avaldab ka mõju).
